Minu täiesti isiklik lugemisaasta

I

Mõnikord kipub ununema, kui kinni on inime oma kultuurilises algoritmmõtlemises. Lugu, mida räägitakse, võib ju olla üllatav, aga kuidas räägitakse, pole seda pea kunagi. Näiteks positiivne kangelane-eesmärk-takistused-nende ületamine-tasu. Oleme viimasel ajal Kõrrekesega sellest rääkinud, nii et tegelikult võib öelda, et kasvatan ka ise seda algorimmõtlemist.

Ses mõttes oli tore avastada uuesti tšiili indiaanlaste lood. Neis asjad lihtsalt juhtusid nagu juhtusid. Seejuures või lõpus valge mees tubli indiaanlase maja ikkagi põlema panna (ja kõik kangelasteod oleksid justkui mõttetud). Aga ikkagi ei puudu oma õpetuslik iva:

Siis sättis rebane naela sina kohta, kus on ajud, lõi kõvasti nuiaga ja iibis oligi surnud. Seepeale sõi rebane iibise liha ära ja katsus ta reieluudest endale flööti ja pikka vilepilli meisterdada.

Oma lemmikloost selles raamatus olen ma tegelikult juba kirjutanud.

Muinasjutud on toredad ja igati sobilikud kevadet oodates lugeda.

II

Ma arvan, et umbes pooled suvel loetud raamatud lugesin ma läbi bussireisil Poola. Nende hulgas ka Käbi Laretei Ludus tonalise. Käbi Laretei on kahtlemata tähelepanuväärne isiksus. Absoluutselt vaba igasugustest tabudest oma elust kirjutamisel suudab ta ometi hoida distantsi ja tekitada imetlust. Palav suvepäev on armastus- või pigemini juba kireromaani jaoks ka ideaalne ajastus. Kujutlus ujumisbasseiniga villast ja keerulistest suhetest Ludus tonalise taustal peabki muidugi mõjuma  bussis sadu kilomeetreid maha sõites ning leiget Värskat rüübates.

Ma ei tea, kas on siinkohal tarvilik öelda, et Käbi Laretei on üks mu lemmikkirjanikke?

III

Sügisel lugesin ma vist enam-vähem ühtainsat raamatut. (No see oli nüüd muidgui liialdus, kuigi mitte just väga suur.) Sügisel ma armastan pakse mitmeosalisi elulooromaane (näiteks Jaan Krossi ma ei loe kunagi suviti!), nii et Sinuhe sobis sügisesse nagu valatult. Aaviku tõlge oli muidugi läbinisti üks paras sõnaus, aga mulle meeldis. Muidugi, kui kunagi näiteks pensionile jään või jalaluu murran, loen heal meelel ka Saluri varianti.  Sinuhe meeldis mulle väga.  Ja mitte ainult seepärast, et Vanade Idamaade ajalugu oli nii kaunisti puust ja punaseks tehtud. Vaid üldse. (Mis siinkohal tähendab, et mulle meeldis see lugu ja need tegelased ja see vaimukus ja lust ja kergus, millega seda lugu räägiti.)

Niisiis, see oli sügis.

IV

Talvel tuleb lugeda midagi, mis annab sooja! Istuda, selg vastu radiaatorit ja lugeda Dickensit on ülisoojendav. Tass piimaga kaneelikohvi, ja elu on absoluutselt täiuslik.

Suured lootused on mul varasemast lugemata, kuigi olen näinud filmi, Ethan Hawke ja Gwyneth Paltrowga. Viimane oli siis ilusamast ilusam ja film, ehkki ilmselt vähemalt kümme aastat tagasi nähtud, on kohati siiani meeles.

Mis mind Dickensi juures võlub – ma ei püüagi olla originaalne – on need atmosfäärid ja inimesed. Ja selles algoritmmõtlemisele omase kompositisoonitunnetusele kohaselt jooksevad kõik liinid muidugi kenasti (ja lugejale  kergenduseks) paika. Dickensit lugesin ma esmakordselt täiskasvanuna ning see on minu jaoks kohustuslik  haige-olemise lektüür. (Tervendav mõju on kindlaks tehtud.)

Ja ongi kõik. Ma ei pretendeeri siinkohal ei ülevaatlikkusele ega tegelikult isegi mitte heale maitsele.  Need on lihtsalt mõned (loetud) hetked, mis mulle praegu meelde tulid ja millest ma kirjutan.

Advertisements

6 thoughts on “Minu täiesti isiklik lugemisaasta

  1. Sehkendaja ütles:

    Ma ei ole küll kindel, et ma täpselt aru saan, mis see algoritmmõtlemine on. Aga ma, loll, ei teadnudki, et see Dickensi raamat eesti keeles ka on. Mister Pip on selle peale üles ehitatud.

    • iibis ütles:

      Seda algoritmilist ootust nimetatakse enamasti vist kompositsiooniks? Lihtsalt need indiaanlaste lood ei vasta üleüldse mingisugusele valge mehe ootusele. Näiteks veab kaval indiaanlane valget meest ninapidi ja võidab kihlveo, aga pärast põletab viimane lihtsalt indiaanlase maja maha, indiaanlane saab surma – ja ongi kogu lugu. (Noh, teisipidi võttes vastas see muidugi valge mehe ootusele küll, jah…) Või näiteks “Lugu taadist, kes eide naiseks võttis” – eit süüakse juba esimesel leheküljel karu poolt ära. Tegelased lisanduvad ja kaovad, see, et nendega midagi juhtuks, polegi loo eesmärk.

      Aga mis, vabanda mu ääretut teadmatust, on Mister Pip?! (Raamatu ostsin muuseas u 50 krooni eest Lõunakeskuse Apollost, kui see just lahti oli tehtud.)

  2. ritsik ütles:

    Mr Pipis oli ka juttu sõjast, Uus-Guineas 1990. aastatel, kohaliku lapse silme läbi, nad loevad seal Dickensit…
    Mulle on sellise äraspidise mulje jätnud Sahhalini lood ja Vapper Azmuun, mõlemad taigarahva muinasjuttudest.

  3. sehkendaja ütles:

    Aa, sellest ma saan aru. Sedasi oli see Unesnõiduja raamat ka, tohutult meeldis. (Ja mingis mõttes on sedasi ka rahvamuusikaga – meie oleme harjunud neljakandilise rütmiga, et saaksime kolmele või neljale või kuidas vaja kaasa lüüa, aga rahvamuusikas teeb rütm vahel mingi lisalöögi sisse – hästi võluv. Mitte kogu rahvamuusikas muidugi, umptsasaa-muusikat kuulub ju ka hulka).

    Mister Pipist kirjutasin siin – lugemise kõrvale uurisin Wikipediast Dickensi raamatu sisu ära, muidu oli Pip lausa poolik: http://sehkendaja.wordpress.com/2010/02/04/8-lloyd-jones-mister-pip/
    Samas muus osas ei oska soovitada – äkki ei meeldi. Kellegi blogist lugesin, et pidas väga stereotüüpseks – et kohalik rahvas on primitiivne ja sedasi. No kiire lugemine, kui kunagi peaksid ette võtma.

    • iibis ütles:

      Aitäh, Ritsik ja Sehkendaja. Ma arvan, et ma ehk isegi tahaksin seda lugeda!
      Ehkki selliste klassikaliste asjade ümberkirjutamine võib ka suuri pettumusi valmistada. (Mäletan, kui mu vanemapalk oli lõppenud ja ma peaaegu üldse endale raamatuid osta ei raatsinud, siis suur Austeni lembus ei lubanud jätta poodi Jane Austeni raamatuklubi (http://www.apollo.ee/product.php/0697785) – ja see oli kuritegelikult kehv.)

  4. sehkendaja ütles:

    Ei, see Pip ei ole selle raamatuga muudmoodi seotud kui et seal nad seda loevad. Ja peategelasel tekivad unistused ning tahab end vahel Dickensi peategelasega samastada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s