Esmaspäeviti võib ju ikka vinguda?

Nädalalõpureisilt jõudsin koju eile õhtul umbes kell kümme, autoistmeil kolm unemaale rännanud last.

Kodus oli
a)tore;
b)suhtlusnäljas kass;
c)ilmsesti lühisesse läinud elektrisüsteem (noh, täpsemalt küll ainult osa sellest).

Lapsed magama saatnud, kotid lahti pakkinud ja pesu masinasse pannud (pesumasin oli õnneks töökorras kaitsmete poolel), helistas Mamma. Mamma kõne oli murelik ja kestis kaua. Teemaks see, et tema arvates ei armasta meie kass neid krõbinaid, mis minul kapis oli, vaid talle maitsesid rohkem need, mida ta ise oma kassi tagavaradest kotikesega kaasa tõi.

Hommikul saime – vastu kõiki ootusi – täiesti õigel ajal üles. Väikevend läks sel kuul kolmandat päeva lasteaeda. Suuremad lapsed olid samuti peale väikest pausi koolikõlbulikud.


Õhtul õppisime Kõrrekesega inglise keele sõnade tööks. Ja ma pean tunnistama, et ma ei saa aru. Esiteks õpivad nad eelmise aasta materjali, sest neli peatükki jäi neil eelmine aasta läbi võtmata. Neli peatükki kahekümnest on ju tervelt viiendik. Kuidas saab niimoodi tööd planeerida, ongi see, millest ma ennekõike aru ei saa. Nii on lastel käes küll töövihikud, kuid mitte õpikud (need läksid juba järgmisele klassile). Ja töö on tõlkelausete peale. Tütar tunnistas ise ka, et ta ei jõudnud kõiki tahvlilt ära kontrollida. Ja kui on (eesti keeles suhteliselt värdkõlaline) ema joob kohvi hommikul, siis mina ausalt öeldes nii proff küll ei ole, et kindlalt väita, kas siia sobib mum drinks coffee in the morning või mum drinks coffee for the morning. (Viimane variant oli lapsel kirjas, samas esimene tundub mulle endale siiski õigem.)

Poisslaps, see vanem, seevastu tunnistas, et temal ununes laulmistunniks laul õppimata. Vähemalt – olgu ta siis kui tahes kinnisideedega kassisõber – on meil Mamma. (Mina – häbi mulle, ise kahe muusikaõpetaja laps! – ju teatavasti nooti ei tunne.) Nii et homseks sai eratund kokku lepitud. Kuuldavasti koos kanasupiga.

Lisaks helistab mulle homme elektrik ja lasteaias on koosolek.

Advertisements

3 thoughts on “Esmaspäeviti võib ju ikka vinguda?

  1. sehkendaja ütles:

    Ikka “in the morning”. Mind ajab hoopis tõeliselt õlgu kehitama, et mida paganat need lapsed teevad selliste fraasidega. Okei, neljandas klassis ehk tõesti (kuigi neil algas inglise keel vist kolmandas?), ja mum on ka ikka tüki maad parem juba kui “mother”. (Ja eestikeelne värdlause on neile selleks pandudki, et neil oleks lihtsam teise keelde tõlkida – tüüpiline grammatika-tõlke meetod, mis aretati ladina keele õppimiseks ja mis meie koolides senini veel väga valdav on). Aga Anton õpib järjekindlalt nagu meiegi kolmkümmend aastat tagasi “pen, pencil, bed, egg”…. No misasja, põrgu päralt, on selliste üksikute sõnadega teha? Keeleõpetusmeetodid ja teooriad on kõvasti muutunud (ja olid nähtavasti maailmas juba enne kaheksakümnendaid) ja enamasti rõhutakse siiski fraaside õppimisele – no kasvõi “go to bed” võiks olla… Või esiteks need käibefraasid nime ja vanemate või elukoha kohta – midagi, mida tõesti reaalselt vbolla tänapäeva lapsel vaja võiks minna, kui ta väljamaal vanemad silmist kaotab või jumal teab mida.

    Ses suhtes sobib teisipäev ka vingumiseks, onju.

  2. Elsa ütles:

    Ja kogu selle planeerimisapsu kohal ähvardav olukord on ju lõpuks see, et käesoleva õppeaasta lõpuks on nad maas 2/5 programmist?! Ehk et “viisaastakuprogrammi” läbiks nad samas tempos jätkates väga tagurlikul moel, 6 aastaga… Kui nüüd ehk tempot ei tõsteta, mis võib jälle omakorda kvaliteedile mõjuda vms.
    Tahvlilt maha kirjutamine samas küll õppeprotsessi kuidagi kiirendada ei saa mu meelest…

    Ning jah – “in the morning” 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s