Lapsed ja nende peod

Ehkki Lõvipoisi sünnipäev oli juba kuu keskpaigas, pidasime sõpradepeo maha täna veekeskuses. Kuidagi tühi tunne oli viimastel päevadel: lapsel tuleb pidu ja minu ülesanne on vaid tagada, et pangakaardil oleks piisavalt raha. Ei mingeid ettevalmistusi – Lõvipoiss on pidanud viimased kolm aastat piraadisünnipäeva. (Näed, ind sai enne otsa, kui viieteistkümnele mehele pudel rummi lisandus…)

Oma lapsepõlvest tuttavad olid vaid kartulisalat ja viinerid (esialgu valitud pitsasid ei soovitanud aus puhvetipreili, kuna nad teevad need mikrokas soojaks ja servad minevat kiiresti kõvaks…). Ja pähklite ja võikreemiga biskviittort.

Muidu oli pidu lõbus. Ainus klassiõde, keda mu poeg kutsuda soovis, oli õnneks hakkaja ja integreerus kiiresti nii poiste kui paari kohalolnud tüdrukuga.

Ma mõtlesin tegelikult pikalt, kas siinjuures ka sellest kirjutada, millest ma nüüd kohe räägin. Või kas panna parooli alla selle pärast. Seda enam, et ma ise pole alati kõige sotsiaalsem ja parem suhtleja ja üldse – minu ema vist kah sellest ei kirjutaks. (Tema muidugi ei peaks üldse mingil tingimusel blogi ka, isegi kui ta arvuti-alased oskused seda võimaldaksid). Ühesõnaga: minu meelest on laste sünnipäevad tähtsad, vähemalt sellel määral, et teatada oma mittetulemisest. Eriti näiteks, kui tegu on sellise kohaga nagu veekeskus, kuhu peaks kogu seltskond korraga sisse minema. Suvised sünnipäevalapsed on selle mittetulemise koha pealt muidugi õnnetus olukorras* – see on ka põhjus, miks me mitu aastat oma suvepoisi pidu augusti lõpus peame. Õnneks oli etteteatamata puudujaid vaid üks – kuid ootajad see-eest kõik ülejäänud.

Pidu oli lõbus. Sportlik, nagu peategelane ise soovis. Alguses võistlusmängud ja siis muu lõbu. (Mina olin küll suure osa ajast Väikevennaga lastebasseinis.) Kes sportis, kes lebotas. Torti sööma tulid ka niisama veekeskuses olnud jänese sõbrad ja sugulased (kellegi väikevend ja kelleg sõber) – ma loodan, et õiged poisid said ikka ka vetevoogudest üles leitud. (Algkool on veel õnneks küll see aeg, kus suuremat jagu lapse sõpru vähemalt nägupidi tead – aga märgadest juustest ja ujumispükstest koosneva mundri juures tekivad ikkagi kahtlused.)

Koju tulles vaatas laps oma kingitusi: lauamäng, käekell, raamatupoe kinkekaarte ja raha. Ka see on vist praegusel ajal üsna tüüpiline? (Bart Simpsoniga käekell ja lauamäng läksid kohe kasutusse.) Mina sain ka lille.

Aga õnneks on kodus Väikevend. Tema ootab väga oma peatset sünnipäeva. Piraadisünnipäeva, loomulikult.

*Üks paremaid suve- ja muidusünnipäevameeleolusid on kirja pandud Hundi ulu poolt. Ammu loetud, aga ikka meeles.

3 thoughts on “Lapsed ja nende peod

  1. Marit ütles:

    Oi kui tuttav probleem see mitteteatamine. Minu vanemal lapsel ka keset suve sünnipäev ja sel aastal läks veel eriti inetult. Ühe külalise isa helistas peopäeva hommikul, et sorry, läks meelest, me oleme suvilas ja ei tule õhtul. Üht teist külalist ootas laps kaua, tund pärast peo algust helistasin, külalise ema oli üllatunud, et oi, kas täna oligi, no me unustasime ära – miks sa varem ei helistanud, oleksime veel jõudnud. No ma ei tea. Kuidagi kahju hakkas oma lapsest. Ju siis ei ole ta nii oluline sõber, et nt märkmikusse sünnipäev üles kirjutataks või mobiili meeldetuletus panna… Õnneks põdesin peamiselt mina, sünnipäevalaps mängis teiste kohaletulnud külalistega ja ei osanud veel asja analüüsida.

  2. Sille ütles:

    Mina võin öelda, et ega talvel tulemisega sugugi paremad lood alati pole. Kunagi oli meil tütrel sünnipäev kuhu saabus vaid 1 külaline. Õnneks teised ikka teatasid, et tulla ei saa – haiged olid lihtsalt.

  3. kukupai ütles:

    See teatamise probleem on vist üleüldine. meie tupsul ka suvel sünnipäev ja kutsed said enne lasteaia puhkuseleminekut ära antud, lisatud kõik meiliaadressid ja telefonid. Paar inimest teatas kohe, et vabandame, meil lapsed suvel maal ja ei tule linna. Mõned ütlesid ka kohe, et tulevad. Aga suurem osa tuli ikka nädalapäevad enne läbi helistada (muidu ei tea ju, palju toitu varuda). Kõiki kätte ei saanud ka, üks tuli ja vabandas, et ei vastanud. Pidu ise oli tore, laps rahul.
    Aga mõtlesime, et esimesel lastevanemate koosolekul tõstame teema üles. Sõbrannaga just nii juhtuski, et suurem osa välja ei ilmunud, kuigi sünnipäev kevadel.
    Haiguste eest muidugi pole keegi kaitstud…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s