Herneussidest ja mõnest muust fataalsest märgist

Suve kulg on vääramatu: alles tundub, et ta on just-just alanud ja järgmisel hetkel mõistad, et palju polegi enam jäänud.* Soolavarese Pelle hakkas kammilt piisid  murdma – kuni Melker selle enesehaletsusliku lõbu lõpetas, hüüdes mäletatavasti on see vast päev! Ja oli ka!

Iibisepesas kamme ei murta ning ka päevad voolavad omasoodu, erijoonteks mõni Lõvipoisi poolt jälgitav spordivõistlus, Kõrrekese poolt loetav raamat või Väikevenna uus piraadimäng. Ühel hetkel ammenduvad nad kõik ja siis minnakse tülli või randa või raamatukokku või mänguplatsile. Siis läheb kõik edasi. Uued raamatud, uued võistlused, uued piraadid.**

Mina käisin täna turul ja ostsin supi sisse herneid. Igavese kotitäie, et lastele söömiseks ka jääks. Puhastades jäi järele täpselt 57 hernest, mis ei olnud ussitanud. Selge on igal juhul see, et need olid väga ökod.  Lapsed saidki igaüks mõne herne. Kilekotti jäi vingerdama paks uss. Kohe näha, et hea toidu peal kosunud.

Ma kardan, et mul ei õnnestu ennast enam kauem petta. Aeg on nii kaugel, et esimese õunakoogi küpsetamist lihtsalt pole enam võimalik edasi lükata.

Veel üks pii sügise kasuks.

*Ega ma muidugi ei usu, kui elukogenumad inimesed räägivad. Loed ja mõtled, et näed kus nüüd ütles!

**Praegu on just mänguasjapoes piraadid koos kahuri ja varandusekirstuga sooduspakkumises.