Roosid ja liivad

Rannavärk

Juulikuu on olnud unelm.

Päikest on palju. Nagu ka liiva. Viimane on ühtlase kihina täitmas seljakottide põhju ja õmblustevahesid, laste sandaale ja voodeid, pesumasina ümbrust ja vannitoa põrandat.

Suuremad lapsed on olnud vaheldumisi laagris. Ülejäänud lapskonna/konnade/ga oleme käinud rannas. Emajõe ääres. Verevis.

Sõitnud ratastega. Käinud külas ja võõrustanud (laps)külalisi.

Söönud ja toormoosinud marju.

Kuulanud äikesemürinat.

Lugenud raamatuid ja vaadanud filme.

Maganud hommikuti kaua, ärganud üles ja avastanud vahepeal sündinud huvitavaid asju. (Väikevend täna hommikul: emme, sa oled oma küüned ära roosinud! )

Ei tahagi nagu kodust kuhugi minna… Peale ranna ja raamatukogu ja vastupandamatult lõhnava turu.

Kodune häng ja tšill (hiir Rasmuse näitel)