Kohalik floora ja fauna

Kass Siisi võtab soojast suvest niipalju kui võimalik. Poegi tal – nagu loodus otsustas – sel suvel siiski ei sündinud ning ta elab vaba aktiivse miisu elu. Täna tuli äikese alates küll tuppa, kuid suuremalt jaolt elab aktiivset ööelu. Hommikul nõutas siiski tuppa oma krõbuskikausi juurde –  pulstis  heledal karval suured mustad (õli?)plärakad.

No kus sina siis kondasid?! Ja kus sa ennast ära oled määrinud?!
Küsimused olid muidugi retoorilised. (Eks ma harjutan kassi peal vaikselt tuleviku tarbeks…)

Kohalik fauna on meil rikkalik.

Ühel õhtul nägin mustsõstrapõõsas liikumist – lähemale minnes põrnitses mind väga umbusklik siiliisand. Fotoka klõpsatus süvendas ta kahtlusi veelgi.

Täna, peale esimese äikesesahmaka möödumist, otsis Väikevend oma kummikud kohe välja, maldamata isegi venna küpsetatud pannkooki lõpuni süüa. Varsti kostis õuest hädakisa.

Läksin vaatama.

Minu poeg, kes ei karda piraate, äikest ega vihmausse, oli näinud nälkjat. Umbes sentimeetripikkust poissi, kes tundlaid liigutas ja end aegamisi rohukõrre alt välja sirutas.

Vaatasime siis koos, kui aeglase loomakesega on tegu ja kuidas ta üldsegi ohtlik ei ole. Igaks juhuks tuli Väikevend siiski tuppa, kuni ka suurem vennastest oma koogi ja moosi lõpetas.

Flooraga on meil sel aastal lood kehvad. Kevadel, kui korralikud aiapidajad varavalgest hilisõhtuni külvavad ja väetavad, oli mul palju tööd ja lastel kõiksugu esinemisi, proove, kevad- ja muid pidusid, et otsustasingi ära, et ennast peenarde tegemisega ei väsita. (Selle otsustasin ka kohe juurde ära, et süümepiinu ma sellepärast tundma ei hakka.)

Aga mingeid lillekesi ja muud kaunist meil nüüd kah paraku ei õitse. See-eest imetleme virku naabreid, kui Väikevennaga rattatiiru ümber kvartali teeme. Väikevend mäletas hästi kibuvitsapõõsast. Kahjuks oli see viimati ära õitsenud. Väikevend märkas läbi põõsa kasvavat õilmitsevat naati: näed, ÜKS roosikene veel õitseb!

Roosikesed on paraku selleks aastaks lõpetanud, kuid see-eest leidsime plõksutajad. Näitasin Väikevennale ette ja tema muudkui plõksutas.

No plõksutajaid on meil varikatuse all koduski! Midagigi hingekosutatavat, mida ei pea palehigis pikeerima ja väetama!