Puhkuse esimene hommik

Puhkus. Jaanilaupäev. Päike.

Meie olusid arvestades enam-vähem ulmeline kooslus. Erilise päeva puhul panin jalga oma rebitud teksad ja ainsa kirjadega (Union y Libertad) T-särgi. Libertad, ei mingit kahtlust!

Lastele kakao ja juustuvõileivad valmis teha. Pesu õue kuivama viia. Uus pesu masinasse.

Kolisin oma hommikukohviga südamerahus voodile. Lugesin Väikest Tjorvenit, rüüpasin kohvi ja nautisin vabadust. (Lapsed vaatasid allkorrusel raamatukogust toodud  Väikest Nõida.)

Kui pesumasin teist korda lõpetas ja uus pesu õue sai viidud, seejärel veel nõudepesumasin tööle pandud, otsisin ka lipu välja.

Õues olid nii vastas- kui kõrvaltnaaber, mõlemad sellised kõhukad taadid.

Mõlemad olid omas elemendis.

V: Häid pühi, naabrinaine! Noh, tõmbad ka lipu üles, siis on kogu tänaval väljas.

K: Lipp tuleb ikka päikesetõusul üles tõmmata, mitte nii, et ärkad kell kaksteist ja paned lipu välja! Vene ajal, siis oli ikka kord majas!

(Kell oli pool üksteist.)

V: Vaata, et sa siis ise lippe segamini ei aja ja punast üles ei tõmba!

Kaunis algus. /Puhkus jätkub./

Advertisements