Kortsukreemiealise lõhnavast ja muretust elust

Noorel inimesel on iga asjaga palju muret. Näiteks kui on vaja osta nii triviaalne asi nagu seda on nötsikutäis näokreemi. Vajab mu nahk niisutust või vitamiine? On mul kuiv, rasune, segatüüpi või tundlik nahk. No ja nõnda edasi.

Minu eas inimesel on juba palju lihtsam. On kreem 35+, 45+ ja silub ka sügavad kortsud.

Lisaks – iga ju kohustab – tean ma nüüd, mille järele lõhnab saabuv keskiga. Kunagi lapsepõlves oli mu emal mingi sääsepeletuskreem. Hõbedases tuubis, venekeelse kirjaga. Haises kohutavalt (praegused ohvid on selle kõrval kui lillelõhn), nii et tõenäoliselt võis see peletada eemale mitte ainult sääsed, vaid ka kogu ülejäänud eluslooduse.

Ma arvan, et ma olin selle lõhna juba täiesti unustanud.

Kuni tundsin liigesvalusid. Sõrmeliigesed, randmed, põlved, nii edasi. Ühel päeval jätsin koguni ujumise pooleli. Ja soetasin endale tuubikese valu leevendavat kreemi. Hõbedases tuubis, ainult kiri pole venekeelne.

Valude vastu aitab päris kenasti.

Ainult et lõhnab samamoodi nagu ema sääsetõrjevahend.

Advertisements