Kuidas veeta pühapäevaõhtut?

Mina näiteks kasutasin ära Vanaema lahke pakkumise ja otsustasin minna ujuma ja vesivõimlusse.

Maha jäid Lõvipoiss, kes otsustas küpsetada Lihavõtteks saadud kokaraamatu järgi rullbiskviiti, rõõmus Väikevend (Vanaema saabumine teeb ta alati eriti rõõmsaks), uut lauamängu uuriv Kõrreke ning ahastav Vanaema. Ahastav seetõttu, et tegu on mitteküpsetava vanaemalisega (haruldane liik, muidugi.) Mõõtsin küll jahud välja ning lasin Lõvipoisil oma silma all mikseri käivitada, kuid Vanaema oli kindel, et asjast ei tule midagi välja. Sest tema küpsetada ei oska ja Lõvipoiss on veel väike.

Vees oli mõnus. Kuna kodus sahmimine oli võtnud plaanitust kauem aega, siis pidin tegema kiiremini, kui tavaliselt, et oma kaks kilomeetrit ära ujuda. Nauding oli seda suurem, et senise nädala jooksul haige Väikevennaga kodus olnuna oli minu kõige suurem kehaline pingutus ilmselt reedeõhtune volbrirongkäik.

Koju tulles istus kogu seltskond diivanil reas ning vaatas Pettsoni ja Finduse filmi.

Kuidas teil läinud on?

Hästi! vastati mulle ühest suust.

Laual oli rullbiskviit, mis oli esimese korra kohta – seda siis nii Vanaemal kui Lõvipoisil – ikka väga hea.

Nii et oligi hästi läinud – kui jätta välja asjaolu, et Väikevend oli kätte saanud venna sinise guašvärvi. Ning võõbanud sellega üle minu arvuti, Kõrrekese flöödi ning enda särgi. Noh, kui särk välja jätta, on kõik praegu puhtad.

Ainult flöödikarp tahab pisut liimimist.